Tere, mina olen Pille. Olen üks OÜ Vippa asutajatest ja tulevastest blogijatest. Tahaksin ennast teile natuke tutvustada.

Lisaks mänguasjade ja õppevahendite tootmisele, töötan ma Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku, ambulatoorse taastusravi osakonnas õena. Lühidalt öeldes, teen massaaži ja olen hästi tuttav erinevate taastusravi vajavate probleemidega ja nende ennetamisega. Võib öelda, et töö on ühtlasi ka minu hobi. Olen lõpetanud Tartu Meditsiinikooli (vana nimega) õe eriala ja oma ametikohal olen tänasega olnud 9 aastat, millest 5 on kulunud laste kasvatamisele.

Olen abielus ja kahe särtsaka tütre ema. Meile meeldib perega koos telkida, lugeda, kallistada, joonistada, rokkida, motokrossi vaadata ja lilli korjata. Pean ütlema, et oleme täiesti tavaline Eesti pere, kes ei ütle ära ei kommist ega porgandist, muinasjutu lugemisest ega ka multikatest. Tahan oma lastele õpetada loovust, et nad suudaksid elus ette tulevatele olukordadele leida erinevaid lahendusi. Soovin neile sisendada kaastunnet, südamlikkust ja võimet näha enda kõrval teist inimest ning teda mõista.

Vippa on minu kolmas kirg, millega tegelemine mind ennastki vahetevahel imestama paneb. Olen ennast alati pidanud pigem loome inimeseks (kellel pea on pilvedes ja varbad ulatuvad vaevu maha) kui „ärikaks“ (nagu mu ema mind nüüd kutsub). Nüüd aga olen endas avastanud uue külje. Mulle meeldivad uued teadmised ja oskused, millest mul enne aimugi polnud ja teha asju, mis varem tundusid võimatud ning võõrad. Selle eest tänan ma südamest Aigit, kellega koos on kõik võimalik. Kinnitan teile, et see kõik on väga põnev ja avastamist väärt.

Ja mina olen Aigi, samuti üks Vippa loojatest. Põgusalt endast.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja valdavalt töötanud erinevate spordiprojektide juures. Oli aeg, mil rändasin maailmas ringi ning pidasin koduks kohta, kus oli minu hambahari ja plätud. Nüüdseks olen kasvatanud endale alla tugevad juured ja vaatan maailma oma mätta otsast. Kuna on, kelle ja mille eest vastutada, siis naudin elu vilju väikese provintsilinna ääremail.

Minu lähedases pereringis on esindatud tugevalt meespool – abikaasa, kaks poega, vend, kaks mehe venda, isa ja äi. Tasakaalustavaks naispooleks ema ja ämm, kelle eeskujul olen õppinud hoidma, armastama, hindama ja nautima seda mehist eluvaimu. Päevast-päeva poistega madistades muutub meie kodu pidevalt tuliseks lahingutandriks, kus välguvad mõõgad, kerkivad patjadest onnid ja lossid, nurgatagused on pungil täis pahalasi, kellele tuleb päeva jooksul selgeks teha, et healased on need, kes valitsevad maailma.

Mitu ametit on ühel emal? Kui keegi teab, siis palun mulle ka öelda. Vippa on teinud minust tõelise Hunt Kriimsilma, kellel on lisaks “ema ametitele” veel üheksa erinevat ametit. Kohtumised huvitavate inimestega, uued ideed ning põnev mängumaa annab jõudu ja energiat tegelemaks kõigi ettetulevate tööde-tegemistega. On päikeselised päevad ja on vihmased päevad, on argipäev ja on pidupäev – see on  Vippa mulle.