Loovad mängud autoga reisimiseks

Plaanime suvel perega palju mööda Eestit ringi reisida. Mõte sellest tekitas huvi, kuidas pikemat autos veedetud aega nii endale kui lastele natuke lõbusamaks muuta. Kõige parem oleks muidugi, kui nad mingi osa sõidust magaksid, kuid kahjuks ei ole neil sellist nuppu, millest neid vajadusel puhkerežiimile vajutada ning õigel hetkel jälle sisse lülitada. Ka ei ole meie peres kombeks telefoni või tahvelarvutiga mängida. Pean tunnistama, et kaasaskantav DVD mängija on meil autos olemas ja mingi aeg me seda ka kasutasime, kuid nüüd ei ole juba hirmus kaua olnud meeles filme kaasa vedada.

Hakkasin uurima, mida kogenumad lastega reisijad soovitavad ning milliseid mänge koos mängitakse. Sellist ühtset nimekirja, mis jätaks võimaluse valida, ma ei leidnudki. Niisiis koostasin oma nimekirja. Minu tütred on üks kolmene ja teine juba viiene. Usun, et suurem osa minu valitud mängudest on sobilikud pigem alates 5. eluaastast, kuid loovalt asjasse suhtudes, saab alati ka nooremaid kaasa haarata.

Esiteks võiks koos lastega valmistada ette ühe koti või korvi asjadega, millega tohib mängida ainult autos. Need võiksid olla vahendid, mis on mõõtmetelt pigem pisikesed ja mida saab kasutada erineval otstarbel. Ja nüüd tähelepanu! Tuleb meeles pidada, et see kott tehakse lahti siis, kui auto liikuma hakkab ja suletakse, kui mootor jääb seisma. See on vajalik selleks, et lisada põnevust ja salapära säilitamaks huvi „automänguasjade“ vastu. Kui samade asjadega iga päev oleks võimalik mängida, kaoks neilt võlu ja keegi ei viitsiks nendega autos tegutseda. Ka ei tohiks need autos vabalt laiali vedeleda.

Vippa soovitab kotti panna:

Joonistamine vahendid: pliiatsid või kes on julgemad, siis rasvakriidid (kriitide eelis pliiatsite ees on see, et neid ei pea teritama, kuid samas määrivad), puhast valget paberit, värviraamat;
Trips-traps-trulli mängimiseks nupud (5 ühesugust ja 5 teistsugust). Võid need valmistada kivikestest, saagida seibid puuoksast või lõigata papist ning märgid peale joonistada, heegeldada või kasutada üllatusmuna mänguasju, mis on ühte väritooni;
Kleepsuraamat on meil asendamatu;
CDd laulude, muinasjuttude ja näiteks linnu häältega (saab üksteisevõidu ära arvata, kes siristab);
Spetsiaalsed reisimängud (nimekirja leiad alt poolt);
Paar väikest lõngakera ja käärid (ohutuse mõttes kumerate otstega) lõnganukkude tegemiseks (õpetuse leiad siit);
Kui on 2 last, siis ka 2 muinasjutu raamatut. Need loetakse läbi nii palju kordi, et nurgad muutuvad ümarguseks ning pealegi saab neid kasutada tugeva alusena joonistamise juures;
Täring ja ette valmistatud bingo ruudud (sellest tuleb juttu all pool).

Lisaks peaksid autos olema igale lapsele oma kaisuloom ja tekk ning midagi juua ja vajadusel ka näksimist.

Aga milliseid mänge mängida?

Vana aga hea tegevus on sõnamäng: lepitakse kokku teema, mis sõnu ütlema hakatakse. Näiteks loomad. Ja kui esimene ütleb näiteks kass, siis järgmine alustab oma looma nimetust „s“-iga (siga) ja nii iga järgmine („a“- ahv).
Loendamine: seda mängu saab mängida nende lastega, kes oskavad juba loendada ja tunnevad värve. Mängu mõte seisneb selles, et igaüks valib, mis värvi autosid ta koguma hakkab. Võidab see, kellel on kõige suurem autopark kokkulepitud kahe peatuse vahel. Väiksematega saad ise aidata nähtud masina kirja panna.
Pisematega on tore mängida Kes näeb enne mängu. Üks mängija viskab õhku ülesande, näiteks, kes näeb enne punast autot või kollast maja või jalgratturit jne. Võitja on see, kes näeb esimesena. Tema saab ka valida järgmise ülesande.
Järgmine mäng on minu 3aastase tütre lemmik. Selle nimi võiks olla Mis on seda värvi?. Üks reisija küsib: „Mis on punast värvi?“ ja igaüks saab vastata, mis on tema arust punane. Nii saab ära kasutada kõik värvid. Võitjaid selles mängus ei ole, küll aga palju huvitavaid vastuseid.
Üks hästi tore tegevus on veel Äraarvamismäng. Mina ütlen: „Mul on roosa ja pehme nahk, öösel ma ei maga, ma rooman ja hüüan: „Äää!“. Kes ma olen?“. Nüüd peavad kõik arvama. Võib ka küsida küsimusi, millele saab vastata ainult „jah“ või „ei“. Kes ära arvab, see saab järgmisena mõistatust öelda.
Mis saaks siis kui…? …mul oleks saba? …ma käiksin jalgade asemel käte peal? …sööksin ainult kive? Kõik saavad võimalikke variante pakkuda. See mäng paneb kujutlusvõime tööle ja loob väga lõbusa tuju J.
Sama naljakas on koos lugu jutustada. Selle mängu nimi on Jutt käib ringi. Sina alustad loo rääkimist ja kõik autosviibijad lisavad järjekorras omalt poolt midagi. Kokku tuleb üks imeline seiklus.

Sarnane on ka Tähestiku söömine. Tingimuseks on ainult see, et öelda saab vaid ühe lause ja see peab algama järjestikuse tähestiku tähega (võõrtähed võib välja jätta). Jutt võib alata näiteks nii: „Ma olen nii näljane, et võiksin ära süüa terve Aafrika elevandi.“. Järgime võib süüa näiteks bussipeatuse sildi ja kolmas diivani.

Samuti saab igas lauses kasutada näiteks ühte numbrit. Esimene ütleb: “1 väike päkapikk rändab mööda ilma…“. Teine lisab: „…2 päeva pärast jõuab ta suurde linna…“. Kolmas jätkab: “…kus oli 3 suurt lossi.“.
Väljakutset pakub Mälumäng. Esimene alustab juttu: „Ma käisin poes ja ostsin kõrvitsa.“. Teine alustab algusest ja lisab ühe asja, mille ta poest ostis või keda ta tänaval nägi või milline on ta lemmik loom: „Ma käisin poes ja ostsin kõrvitsa, porgandi,…“. Nii lisab igaüks midagi, aga peab ka meeles pidama, mida teised ostsid. Kes eksib, see langeb ringist välja.
Kui lapsed järjest numbreid tunnevad, saab lugeda 100ni, keeruliseks teeb mängu see, et iga mängija saab öelda vaid ühe numbri.
Nüüd on vaja ühte kotti, kuhu koguda autost erinevaid asju, nii et teised ei näe. Mängijad hakkavad üksteisevõidu kätt kotti panema ja ära arvama, mida ta katsub. Mängu nimi on Pimesikk.
Kui tahate autosolijate tuju tõsata, siis aitab sind Kahjuks ja õnneks. Igale „kahjuks“ lausele peab vastama üks „õnneks“ lause. Näiteks: „Kahjuks on täna vihmane ilm.“, teine mängija lisab: „Aga õnneks on vihmaussid rõõmsad.“.
Kui on sile tee, saate hakata joonistama. Esimene joonistab pea, keerab paberi paar korda kokku, et natuke joonistust veel paistaks. Teine joonistab kaelast nabani ja keerab jälle kokku. Ja nii seni, kuni kingad on ka joonistatud. Siis keerate paberi lahti ja vaatate, mis välja tuli.
Siis tuleb võtta mängu lauluoskus. Üks ümiseb mingit tuntud laulu ja teised püüavad ära arvata. Kes suudab naeru pidada, on võitja.
Bingo. Võta kasutusele eelnevalt ette valmistatud bingo kaardid ja täring. Sina veeretad ja hõiskad numbri, teised (välja arvatud juht) märgivad oma kaardil ristiga, kui nende number vastab väljahõigatule. Veeretamiseks vaata autos ringi, kas leiad mõne kõva aluse (karbikaas, raamat). Kes saab kaardil kõik arvud märgitud, hüüab: „Bingo!“ ja on mängu võitja.
Plaksumängud. Võta plaksudega üles rütm ja korrake seda koos kaasreisijatega. Las keegi muudab rütmi ja hakake uue rütmi järgi kordama. Tegevus arendab rütmitunnetust ja tähelepanu.