Eesti mänguasjad, mis need on?

eesti mänguasjad

Kui mina olin veel väikene tüdruk, siis mul oli Salvo kelk, Polümeeri täispuhutavad loomad ja roheline päevakoer, keda kutsusime õega laiskloomaks. Kõigil mu lasteaiakaaslastel oli mõni Norma telefon, laste süntesaator või kahur, parematel peredel isegi pisike pesumasin „Pipi“. Liivakastis mängisime kõik Tartu Plastmasstoodete Katsetehases valminud ämbrite ja vormidega. Neid vanu mänguasju meenutades tuleb südamesse kummaline soe tunne. Me mängisime Eestis toodetud mänguasjadega ja midagi muud me ei osanudki tahta (mitte et meil valikutki oleks olnud). Nüüd, täiskasvanuna, mõtlen, et voh, kus oli alles aeg, siis kui olime suure naabri raudse võimu all, toimus tinglikult väga rahvuslik tegevus: Eesti lapsed mängisid ainult Eesti mänguasjadega, mille valmistajateks olid meie enda isad, vanaemad ja tädid.

Loe edasi

Sädelev lumesajupall

Lumesajupallid

Lumesajupall on toredaks ise tehtud kingituseks sõbrale ning sobib ka imehästi enda aknalauale. Kui päike paistab, on maagiline vaadata, kuidas helbed langedes sädelevad ja valgust kiirgavad.

Loe edasi

Lotte ja Vippaga Laulupeole

Laulupidu on tähtis sündmus nii suurtele kui ka väikestele. Et kõigil mõnus oleks on Lauluväljakul avatud Premia ja Lottemaa ühine mänguala, kus kõige muu kõrval saab ka Kiigulauaga kiikuda ning uute Lotte ja tema sõbrade punumismängudega tegutseda. Lotte puhkeala kohta loe lähemalt siit.

Laulupidu     Lottemaa

Jorupill JONN

Jonn

„Kas nüüd nii jääbki?“, küsisin ma endalt, kui mu 1,3 aastane tütar oli neli päeva järjest vähemalt korra päevas teinud 40 minutit kestnud jonni. Siis ma veel ei teadnud, et see oli jäämäe vee pealne osa. Edasi tulid hüsteeria rünnakud juba kahe, kolme kaupa päevas, lisaks öösel. Kestvuselt endiselt umbes 40 minutit igaüks, kuigi see aeg tundus 4 korda pikem. Ja JONNi all ei pea ma silmas paha tuju virinat, mis on lihtsalt tüütu ja tundub mõttetu. Meie Jonnipurikas rapsis segi kõik enda ümber olevad asjad, lasi end istudes hooga pikali kukkuda, nii et kartsin tõsiselt, et laps saab peapõrutuse, teda ei tohtinud kõnetada ega tema poole vaadata ja ta ei kuulnud ühtegi sõna, mis ma talle ütlesin, ta hammustas kõike, mis ette juhtus, kaasa arvatud ennast ning kõige sellega käis kaasas röökimine, püherdamine ja jalgade peaksmine. Tuleb tuttav ette?

Loe edasi