Vippa piilus Lottemaale…

Lottemaa

Toimetasime eile portsu kiigulaudu Lottemaale, kus oli ühtlasi käimas prooviavamise päev. Ka meil õnnestus lastega teha kiire tiir läbi Leiutajateküla, mis võttis aega 4 tundi.

Täna hommikul ärgates, võtsin esimese asjana kätte Leiutajateküla Lotte raamatu, et kinnitada oma imestust – kuidas on võimalik, et see on täpselt nii nagu raamatus? Aga ometi nii see on ja veel enam. Siinkohal ei hakka loetlema, mis kõik seal on ja mida seal teha saab, vaid tahaks just edasi anda seda tunnet ja imestust, et midagi nii fantastilist ongi teoks saanud.

Imestasin selle üle, kui palju ehedat loodust on alles jäetud- metsa, mustikaid, asfalteerimata rajad, kuklased siin-seal ja loomulikult imekaunis Tahkuranna rand – sama tunne, kui olin ise laps ja oli aega seda kõike tähele panna…

Imestasin selle üle, et kuidas on võimalik ühes lasteraamatus joonistatud pildi järgi teha päriselt samasugune maja, leiutised ja elavad tegelaskujud…

Järgmine imestus kuulub tegelasele Adalbert, kes ajas mind naerma juba esimesel pilgul ja kui ta rääkima hakkas, siis usun, et ka kõige tõsisem inimene ei oleks enam tõsine – temaga lihtsalt peab kohtuma ja kui te juba seal olete, siis see kindlasti ka juhtub…

Imestasin selle üle, et kõik on puidust – ei mingit odavat plastmassi – näitamaks kui hubase ja täiusliku atmosfääri saavutab puidu kasutus…

Viiendaks imestasin mängitud teatritüki üle – see ajas rohkem naerma, kui viimati nähtud komöödia täiskasvanute teatrilaval. Ja uskuge või mitte, aga kõik lapsed naersid südamest…

Imearmas pisike staadion püüdis endise sportlasena mu pilku kohe ja sai suureks lemmikuks. Sellele jõuavad ringi peale teha kõik, kel oma jalad kannavad…

Ja nii võiks jätkata seda imestuste nimekirja lõputult väikeste detailideni välja. Au ja kiitus tegijatele, vahvaid elamusi külastajatele. Vippa soovitab, Lottemaa väärib külastamist!

Lottemaal

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga