Lasteaiateemadel- Montessori pedagoogika

Montessori

Saabumas on sügis (või on see juba käes) ja lapsed lähevad lasteaeda ning kooli. Kelle haridustee on alles algamas ja kes on juba staažikad „meeskonnasportlased“.  Emmedel ja issidel, kelle pisitibu läheb esimest korda kollektiivi, hakkavad peas keerlema küsimused nagu „Ega temaga keegi ei kurjusta?“, „Kas ta saab ikka hakkama ja leiab sõpru?“, „Kas temaga ikka tegeletakse ja õpetatakse?“, „kas ja mis?“. Vähemalt minul tekkisid esimesel aastal sellised mõtted. Kui eksistentsiaalsed küsimused olid leidnud omad lahendused, hakkas mind huvitama, et kas ka meie lasteasutuses rakendatakse mõnda kasvatamis/õpetamismetoodikat.

Et pedagoogilises maailmas paremini orienteeruda, tutvustamegi järgmistes blogipostitustes mõnda neist.

Esimesena võtame ette Montessori pedagoogika, mille rajajaks oli itaallanna Maria Montessori, kes töötas vaimupuudega lastega. Ei, see ei tähenda, et seda teooriat järgivad lasteaiad ja koolid oleksid mõeldud puudega lastele. Selle filosoofia peamiseks põhimõtte aluseks on moto: „Aita mul seda ise teha!“ ja seisneb spetsiaalse Montessori keskkonna loomises. Täiskasvanud inimene, Montessori metoodika järgi, ei sunni lapsele peale oma arvamust ja tundeid, ei sunni vägisi konkreetsetele tegevustele ja emotsioonidele, vaid aitab kaasa sellise ideaalse olukorra loomisele, kus laps iseseisvalt õpib ja tunnetab maailma enda ümber. Pikemat ülevaadet selle kasvatusmeetodi kohta saab vaadata Montessori Lastehoiu kodulehelt.

Mutukamoosi blogija, Eveli, kirjutab väga põhjalikult Montessori pedagoogikale omastest joontest, väljapaistvatest inimestest läbi ajaloo, kes on õppinud Montessori koolis ning annab huvitavaid ideid tegelemaks lastega just seda teooriat järgides. Eveli jaoks, kes on kahe tütre ema, teeb selle pedagoogika põnevaks see, et laps valib ise endale tegevuse ja täiskasvanu sekkub võimalikult vähe. Oma huvi kirjeldab ta nii: „Lugesin just artiklit sellest, kuidas laste aeg on liialt ära organiseeritud ja neil ei lasta tunda igavust. Samas igavus on algus loovale tegevusele. Montessori keelab sekkuda, kui laps kurdab igavust – see on lihtsalt mõttepaus ja enamasti leiavad nad endale ise uue tegevuse. Avariiulitel olevad õppevahendid on tegevuse leidmist soodustavad, sest kõik valikus olev on silma all. Minu blogi lugedes võib jääda mulje, et ma tohutult palju tegelen oma lastega ja nagu kogu mu aeg kuluks maalimisele ja meisterdamisele. Tegelikkuses näeb see välja nii, et mina tegelen oma asjadega ja samal ajal jälgin silmanurgast, mida lapsed teevad. See on tohutult põnev vaadata, mida laps olemasolevate materjalidega välja mõtleb.“. Montessori põhimõtetest loe lähemalt Mutukamoosi kodulehelt.

Mutukamoos

See ei ole mingi välismaa moetrend, selliseid lasteaedu, -hoide ja koole, mis tuginevad oma töös Montessori pedagoogikale on meil siin samas Eestiski. Märgime ära mõned lasteasutused, kes vähemal või rohkemal määral seda õppemeetodit kasutavad:

See nimekiri on tõenäoliselt pikemgi. Meil oleks väga hea meel, kui täiendaksid seda omalt poolt ja lisaksid kommentaaridesse veel Montessori põhimõtetel töötavaid õppeasutusi. Millised on teie kogemused natuke tesitsuguse lasteaiaga?

Loe ka Waldorf, Freinet, Reggio Emilia, Fröbeli pedagoogika kohta ning õuesõppest.

One thought on “Lasteaiateemadel- Montessori pedagoogika

  1. Pingback: Lasteaiateemadel - Reggio Emilie | Vippa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga