Lasteaiateemadel- Freinet-pedagoogika

pesupäev

Nagu kahel eelmisel, räägime ka sellel nädalal ühest reformpedagoogika stiilist. Kohe teeme kokkuvõtte Freinet-pedagoogikast. Kellel kerkis silmade ette suur küsimärk, et mis see selline on, siis lühidalt öeldes on see töökool. Aga nüüd kõigest lähemalt.

Freinet-pedagoogika arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet. Õpetamise meetod kujunes välja tänu tema enda kunagistele koolikogemustele. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat), spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust andvat koolitust. Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Ta peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees.

Töö, kool, ühiskond ja vastutus

Freinet leiab, et kool peab olema paik, kus laps saab kaasa praktilise toimetuleku kogemused kogu eluks. Kuna laps on loomult uudishimulik, siis õpib ta enda jaoks tähtsaid asju tegevuste kaudu. Õpilased planeerivad töö ise, teostavad selle omaalgatuslikult ja hindavad koos selle tulemusi. Lapsed alustavad oma päeva nende endi valitud tegevuste ja ülesannetega. Vanematel klassidel on nädala- või kuuülesanded, noorematel on päevaülesanded. Töö tulemused peaksid olema ka kasulikud kollektiivi liikmetele. Läbivaks põhimõtteks on kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus. Kool on sotsiaalne kollektiiv. Tegevustesse kaasatakse ka lapsevanemaid ning kool teeb vanematega tihedat koostööd. Tehes koostööd kooli juhtkonnaga õpivad õpilased mõistma, kuidas ühiskond toimib.  Kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeteks. Õpilased peavad vastutama oma tegevuse eest.

Lapsekeskne õppimine

Laps on kooli keskpunkt ning õpetaja on pigem kõrvalseisja, jälgija, kuulaja, vaatleja, innustaja ja eeskuju. Õpetaja tähtsaim ülesanne on õpitingimuste loomine. Tegevus lähtub lapse individuaalsetest vajadustest ja võimetest. Käsitletavate teemade ja kasutatavate meetoditega tuleb pakkuda võimalust ise asjade olemust taibata, rahuldada loomulikku uudishimu ja tekitada avastamisrõõmu. Freinet eelistab õppimist läbi praktilise tegevuse mitte läbi raamatutarkuse, seetõttu kasutatakse võimalikult vähe õpikuid ning ka muud õppevahendid valmistatakse õpilaste enda poolt, õpetajatega koostöös. Freinet peab oluliseks laste käsitööd ja loovuse arendamist ning säilitamist.

Tähtsal kohal on rühmatööd, õppekäigud, õuesõpe, laagrid ja praktikumid. Puuduvad tuunistused ja hindamine paremusjärjestamise näol,  kuid õpetaja annab igal nädalal hinnangu lapse töödest, käitumisest. 45- minutilisi tavapikkusega tunde ei ole, ühe ainega tegeletakse nii kaua, kui vaja. Töökasvatus käib läbi mängu ning motiveerivaks jõuks on heaolutunne tehtu üle. Tegevuses on keskne koht vestlustel, rääkimisel, teiste ees esinemisel, kriitilisel kommenteerimisel ja ka teiste kuulamisel. Keel ja selle kasutamine on väga oluline.

Tavaliselt on pingid klassis asetatud ringikujuliselt, et kõik üksteisst näeksid ning oleks kerge ümberpaigutusi teha. Igas klassis on jutunurk, kus on võimalik oma probleemidest rääkida, südant kergendada ning vabaneda muredest. Hommikuid alustatakse vestlusringis.

Rohkem Freinet’ palun

Olles ise ka lapsevanem, tekib mul tihti hirm, et kasvatan oma lapsi “vati sees”, laskmata neil oma vigadest õppida ning omandada vajalikud töövõtted täiskasvanueas toimetulemiseks. Ja ma ei ole kindlasti erand, mis reeglit kinnitab. Juba Freinet kritiseerib väikelaste kasvatuses ja kodudes omaksvõetud kasvatuspraktikat, kus lastele ei anta võimalust töötamiseks. Lastele ei anta ühtki tööriista, vaid ainult mängiasju, mis teevad neist väiksed tuuletallajad-kuningad. Kord ja distsipliin on väga oluline, see annab lapsele turvalisuse tunde ja teadmise, et temast hoolitakse.

Freinet-pedagoogika pakub nii õpetajatele kui ka õpilastele palju liikumisruumi. Seda on kerge sobitada kooli maailma, sest see ei nõua muudatusi õppekavas, erilist õppematerjale ega mingeid muid erilisi teoreetilisi lähtekohti peale lapsestlähtumise. Seepärast rakendataksegi selle kasvatusstiili killukesi siin ja seal tavakoolides ja lasteaedades. Tuleb vaid tähelepanelikult vaadata.

Artikli, ühe lasteaiaõpetaja (Pilvi Luhaste) isiklikest kogemustest Freinet-pedagoogika kasutamisel oma igapäevatöös, leiate siit.

Võtame siis südamed saapasäärest välja ja laseme oma lastel kasvada tööd mittekartvaks põlvkonnaks, kes vastutab oma tegude eest ning õpib oma tegudest.

söögitegu  söögitegu

Loe ka Waldorf, Montessori, Reggio Emilia, Fröbeli pedagoogika kohta ning õuesõppest.

One thought on “Lasteaiateemadel- Freinet-pedagoogika

  1. Pingback: Lasteaiateemadel- õuesõpe | Vippa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga