Lasteaiateemadel – Reggio Emilia

ReggioSelle nädala teema on tugevalt seotud juba varem käsitletud Montessori pedagoogikaga. Ülenurme lasteaia pedagoog-metoodik ja Reggio Emilia Klubi liige Evelin Sarapuu tutvustab meile Reggio metoodikat.

Maailm on radikaalselt muutunud viimase saja aastaga, mil Eestis on lastele pakutud võimalust käia lasteaias. Nõnda peab muutuma  ning ajaga kaasas käima ka laste õpetamine sh kogu haridus, kaasaarvatud alushariduse, pakkumine. Alternatiivsete pedagoogikate kõrval on viimasel ajal Eestis laia kõlapinda leidnud Reggio Emilia pedagoogika (lähenemisviis, õppimissuund, liikumine või pedagoogiline kogemus), mis läbi Rootsi ja Soome pedagoogide heade praktikate kaudu on leidnud tee ka pajude Eesti lasteaiaõpetajate südametesse.

Reggiolased on oma metoodika väljatöötamisel saanud mõjutusi erinevatelt koolkondadelt. Suurimateks mõjutajateks on olnud Jean Piaget (lapse kognitiivse arengu teooria), Lev Võgotski (sotsiaalse keskkonna mõju lapse arengule, mõiste „lapse lähima arengu tsoon“) Jerome Bruner (kasvukeskkonna mõju lapse arengule), Maria Montessori (laps kui enesearendaja, iseõppija, loovuse tähtsustamine, sensoorsed mängud).

Reggio Emilia meil ja mujal

Rootsis ja Soomes töötavad lasteaiad toetuvad suuremas enamuses Reggio Emilia õpikäsitlusele. Eestis hetkel puhtalt Reggio pedagoogikal töötavaid lasteaedasid ei ole. Küll aga on meil sadakond Reggio Emilia pedagoogikast inspireeritud õpetajat, kes on koondunud ka Eesti Reggio Klubisse. Teist aastat tegutseb Tallina kõrval ka Tartus aktiivne klubi, kus Reggio pedagoogika vallas on kõige suuremad töökogemused eralasteaed Terake õpetajatel.

Reggio Emilia pedagoogikat tunnustab Eesti Lasteaednike Liidu kõrval ka Haridusministeerium, korraldades lasteaiaõpetajatele temaatilisi koolitusi ja õppereise. Ka Tartu Ülikool korraldab teist aastat Reggio Emilia pedagoogika koolitust, mis on õpetajate hulgas ülipopulaarne.  Nõnda on võimalik järeldada, et Reggio pedagoogika huvilisi on ka nende seas, kes kujundavad ja juhivad Eesti haridusmaastiku.

Leia endas üles laps

Reggio pedagoogika peamised märksõnad on laps, lapsest lähtumine, kasvukeskkond ehk rühmaruum, last suunav õpetaja, loovus ja koostöö.

Reggio Emilia lasteaedade töökogemust võib iseloomustada kui meetodit, kus oluliseks lähtekohaks on see et kõik, mis lasteaias sünnib, saaks alguse lapsest. Esmatähtis on lapse enda huvi millegi vastu. Nõnda saab nimetada Reggio Emilia lähenemisviisi ka lapsest lähtuvaks õpikäsitluseks. Õpetaja ülesandeks on lapse huvi märgata ning last juhendada, suunata ja luua soodne keskkond, et laps ise jõuaks küsimuste juurest läbi isikliku kogemuse ka vastusteni. Reggiolased on ühel meelel, et nad valmistavad lapsi ette eluks, mitte kooliks. Õpetajad annavad lastele ellu kaasa tööriistad, millega saab elus alati hakkama.

Reggiolased annavad lastele mängimiseks kasutada autentsed tööriistad, materjalid, kodused majapidamistarbed. Enamus vajaminevast leitakse lähiümbrusest kaasates sellesse nii lapsevanemaid kui kogukonda. Lapsevanemaid kaasatakse nii õppetegevuste kui ka rühmaväliste tegevuste planeerimisse ja ka läbiviimisesse. Lapsevanemad on kaasatud oma lapse rühma nii autentsete asjade kui ka vabade vahendite muretsemisesse.

Et Reggio pedagoogikat mõista, peab täiskasvanu esmalt endas üles leidma lapse. Õpetajal on tähtis mõista lapse maailma, lähtudes sellest, et laps on isiksus. Nõnda ongi siin pedagoogikas esmatähtis laps, kes õpib kõikide meelte kaudu ja läbi oma kogemuste. Kui laps saab midagi päris ise teha, kogeda, läbi elada, siis tunne on ehe ja teadmine püsiv. Kogu õppimine toimub kasutades võimalikult palju laste kõnet: dialoogid, draamamängud, omakogemuslikud vestlused, arutelud. Kui tavaliselt toonitatakse, et laps õpib matkides, siis Reggio pedagoogid soovivad, et laps õpiks teisi õpetades, kus vastastikused arutelud on möödapääsmatud.

Reggio

Õpetaja kui reisisaatja

Õpetaja roll Reggio pedagoogikas on olla kui kompassiga reisisaatja. Tähtis on märgata laste huvisid. Vastavalt sellele luua asjakohane kasvukeskkond. Siin peetakse silmas esteetilist rühmakujundamist, õpikeskuste loomist ja sisustamist sobiliku ning eakohaste raamatute, õppevahendite jm vajalikuga. Oluline on järgida, et laste õppimine toimuks koostöös teiste laste ja õpetajaga, kus uued teadmised toetuvad olemasolevatele teadmistele ning lapse vahetule kogemusele. Õpetaja roll on ka laste vestluste oskuslik juhtimine ja sekkumine vaid äärmisel vajadusel. Õpetaja aktiveerib laste mõttetegevust laiendades laste õppimisvõimalusi, mitte ei anna valmis vastuseid.

Reggio pedagoogika pakub õpetajale sageli erinevaid väljakutseid, arendades samas ka õpetajat. On iseenesest mõistetav, et õpetaja on end pidevalt täiendav ja uuriv isiksus, kes õpib kogu aeg koos lastega.

Reggiolased peavad oluliseks ka füüsilist õpikeskkonda. Iga ruum kõnetab, annab edasi inimeste vaimsust. Kujundades ruumi saadetakse tahtmatult välja hulgaliselt informatsiooni. Sestap peavad reggiolased lugu interjöörist kui kolmandast õpetajast rühmas õpetaja ja rühmakaaslaste kõrval. Kõigega, mis rühmaruumis on, püütakse märku anda, et lasteaed on lapse jaoks. Rühmaruumid möbleeritakse nõnda, et see soodustaks laste omavahelisi kohtumisi ja suhtlemist. Seintel on peeglid, et lapsed märkaksid ennast ja enda muutumist ajas. Lasteaia seinad räägivad. Lapsed kujundavad ruume oma töödega või fotodega, millel on sageli laste tähelepanekud, ütlemised, arvamused. See on võimalus muuta lapsed, vanemad ja õpetajad teadlikuks laste potentsiaalist.

Tulevased kunstnikud

Reggio Emilia pedagoogikat on peetud ka kunstipedagoogikaks või loovuspedagoogikaks. Oluliseks peetakse isetegemist, et laps saaks end kunstis väljendada täpselt nii nagu ta seda ise tahab. Täiskasvanu juhendamine peaks olema vaid suunav, õigeid töömeetodeid ja-vahendeid pakkuv. Lastele pakutakse erinevaid vorme, värve ja materjale. Kasutatakse mitmekülgseid materjale (savi, tekstiil, traat, plastik, toiduvärvid, vahud, pärlid, nööbid, taaskasutatavad materjalid jne). Oluliseks peetakse loodusest joonistamist (esemed, loodusobjektid, loomad, rühmakaaslased jne). Lastele antakse kunstitegevusteks piisavalt palju aega, et laps jõuaks omas loomulikus tempos töö planeerida, teostada ja viimistleda. Kõik laste taiesed on ainulaadsed ja „õiged“.

Mariann 5 poole aastane

Mariann 5 poole aastane

Reggio põhimõtteks on, et laps saaks ise kogeda ja tunnetada maailma. Selleks kasutatakse palju sensoorseid ehk tunnetuslikke mänge. Rühmades on laste silmade kõrgusel läbipaistvates hoiunõudes vabad vahendid nn „loose parts“ ehk lahtised osad. See on kollektsioon loovtegevusteks, millega lastel on võimalik sorteerida, rühmitada, kaaluda, reastada, laduda mustreid või pilte jne). Nendeks võivad olla kivid, suled, tammetõrud, käbid, puupulgad, värvilised tupsukesed, nööbid, pärlid, kordi jne. Lastele pakutakse loovmängudeks ka kokkupuuteid erinevate tekstuuridega (liivad, värvitud riis, makaronid, looduslik materjal) ning valguse ja varjuga. Selleks on sobilikud erinevad mängud valguslaudade ja valgusprojektoritega.

Reggio

Reggio Emilia pedagoogikast inspireeritud õpetajad soovivad kohalikke olusid maksimaalselt kasutades ja koostöös kogukonnaga luua lastele toetavat ning  arendavat keskkonda.  Kõik õpetajad ootavad lastevanemate poolset usaldust ja tuge, et luua lastele väärtuslik lapsepõlv.

“Meil pole õigust raisata kellegi lapsepõlve.” (L.Malaguzzi Reggio Emilie pedagoogika looja)

 Reggio Emilia pedagoogkast läbi Itaalias elavate eestlaste kogemuste on võimalik lugeda blogist: http://itaalia.wordpress.com/2008/05/06/lapsel-on-sada-keelt-aga-99-varastatakse-talt/.

Olles ise lapsevanem sellist meetodit rakendavas rühmas, võin öelda, et rahul on nii lapsed kui vanemad. Meie, lapsevanemad, saame rohkem teada, mida lapsed meie äraolekul teevad ja mõtlevad, mis annab südamele rahu. Lapsed aga õpivad tundma maailma põneva ja turvalise paigana. Olles alati nina- ja näppupidi asja juures, õpivad nad erinevatesse olukordadesse suhtuma loovalt ja elutervelt. Lastele antakse juba varakult julgus küsida.

Aitäh Teile, kallid õpetajad, et aitate meie lastest õnnelikud inimesed kasvatada!

 Loe ka Montessori, Freinet, Waldorf, Fröbeli pedagoogika kohta ning õuesõppest.

One thought on “Lasteaiateemadel – Reggio Emilia

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga