Nututa uni

Nututa Uni

Mõned kuud tagasi kirjutas Annika oma kogemusest võitluses beebi unega. Lubasime selle teema luubi alla võtta ja imiku magamist lähemalt uurida, sest lapse arengus ja lapsevanema meelerahus mängib uni ehk isegi kõige tähtsamat rolli üldse. Tänases artiklis sellest just juttu tulebki. Anname praktilisi soovitusi Elizabeth Pantley raamatust „Nututa uni“, kuidas laps terveks ööks magama saada ja seda kõike ilma nutta laskmiseta.

Autorist

Elizabeth Pantley on nelja lapse uhke ja õnnelik ema, kes lähtudes oma kogemustest ja vajadustest uuris erinevaid leebeid viise lapse magama saamiseks ja öö läbi magamiseks. Ta kogus leitud materjalid kokku, moodustas katseemadest testrühma, et leitud ideid ka nende peal rakendada ning kirjutas kõige selle põhjal raamatu “Nututa uni”. Ta ei luba kiireid tulemusi ja ei anna võlunippe vaid pakub välja erinevaid võimalusi rahuliku ööune saavutamiseks. Kuna minagi olen maadelnud unetute öödega, võin öelda, et sain sellest raamatust abi ja toetust, et jätkata teekonda unemaale. Raamatu autor leiab, et nutta laskmine magamajäämise eesmärgil muudab lapsed klammerduvaks, rahutuks ning on ajutine meetod, mis kurnab nii last kui vanemat.

10 sammu

Raamat on üles ehitatud kümnele sammule:

  1. esmalt turvalisuse kontroll,
  2. une põhitõdede mõistmine,
  3. unepäeviku koostamine,
  4. sobivate unelahenduste välja valimine,
  5. unekava koostamine,
  6. 10 päeva unekava järgimine,
  7. 10. päeval päeviku täitmine,
  8. edusammude analüüs ja vajadusel parandused unekavas,
  9. veel 10 päeva unekava järgimist,
  10. 10. päeval päeviku täitmine, edusammude analüüs ja vajadusel parandused ning nii iga 10 päeva järel, kuni uni muutub magusaks.

Nii lihtne see ongi :)!

Aga nüüd kõigest lähemalt.

Turvalisus enne kõike

Et laps ja ka lapsevanem saaks rahulikult magada ja erinevaid võtteid kasutada, peab ta tagama turvalise magamiskeskkonna. Tuleks vaadata üle lapse asend magamisel (mitte kõhuli vaid pigem selili või veel parem külili), toa temperatuur (18-20°C), voodi ja selle ümbrus (vältida pehmeid mänguasju, liigseid tekke, öölampe ja läheduses asuvaid nööre). Ärge jätke last järelvalveta ja pöörake tähelepanu ka enda tervisele.

Une põhitõed

Lapsel ei ole sündides sellist ööpäevarütmi nagu täiskasvanul. Vastsündinu une ja ärkveloleku perioodid on ühtlaselt jaotunud kogu öö ja päeva peale. Umbes 9-10 kuuselt on lapse uneperioodid ühtlustunud nii, et ta ärkab ja läheb magama iga päev umbes samal ajal ning tema uneperioodid on pikemad. Laste unefaasid on lühemad kui täiskasvanul, sest see soodustab aju kasvamist ja füüsilist arengut. Teine põhjus, miks lapsed on tihedamini une kerges faasis on seotud ellujäämisinstinktiga, et ta suudaks piisavalt kiirest tajuda ja märku anda, kui ta tunneb ebamugavust, valu, nälga jne. Ühesõnaga tihedased ärkamised on vajalikud ja normaalsed ning esinevad kõigil lastel olenemata vanusest. Imikud aga kaasavad igasse ärkamisse ka vanema, sest nad vajavad ärkamise käigus hoolitsust. Erinevalt meist (täiskasvanutest) ei tea nad lihtsalt, kuidas uuesti magama jääda. Lapsel tekivad teatud uneassotsiatsioonid, mis aitavad tal magama jääda, näiteks rinna imemine ema sojas kaisus. Kui ta aga öösel korraks ärkab ja ema ning rinda ei ole käepärast, siis ta enam ei tea, kuidas saab magama jääda. Seega on laste öised ärkamised meile probleemiks sellepärast, et meie ja lapse une ja ärkveloleku ajad ei lange kokku.

Kuigi laps ei pruugi näha väsinud välja, võib ta olla hoopis ülväsinud ning meie ei saa sellest aru ja tema ise ka ei saa. Üleväsimus võib väljenduda klammerdumises, hüperaktiivsuses, rahutuses või hoopis viril olemises. Selles raamatus on ka välja toodud erinevas vanuses laste unevajadus, mida ma siinkohal välja ei tooks, kuna iga laps on individuaalne ja vajab und just nii palju, kui ta vajab. Kes tahab siiski teada, peab lugema raamatut :).

Tihti ärkavad lapsed nälja pärast. Kuid organism küpseb ja öiseid ärkamisi jääb tasapisi lapse kasvades vähemaks. Mõnel võib see lihtsalt rohkem aega võtta.

Enamik imikuid ärkab öösiti kuni 6 kuuseks saamiseni 2-3 korda ja kuni aastaseks saamiseni 1-2 korda. Kui laps magab järjest vähemalt 5 tundi, loetakse seda juba terve öö magamiseks.

Koostage unepäevik

Lõunauinaku päevik

une-eelne päevik

Öise ärkamise päevik

Unepäeviku koostamine aitab teil paremini mõista oma lapse magamajäämise ja magamise harjumusi ning neid objektiivselt analüüsida. Täitke päevikud ja asuge koostama unekava. Valige välja just täpselt need tegevused, mis teile ja lapsele sobivad ning järgige kava 10 päeva. Võib teha linnukese selle tegevuse ette, mida kavatsed hakata kasutama.

Unekava vastsündinule (kuni 4 kuud)

  • Õpin imikuid paremini tundma ja saan oma teadmistele kindlust juurde. Ei kuula rumalat ja asjatundmatut nõu. Esimestel elukuudel magab laps just siis, kui ta on väsimud. Tema une graafik keerleb peamiselt tema kõhu ümber ja te ei saa eriti midagi teha, kui ta magada ei taha ja teda on raske ärata, kui ta sügavalt magab.
  • Raamat, mille ma endale muretseda kavatsen ja mida ma juba praegu loen on …………………………………………………………………………
  • Hakkan last tihti võrevoodisse, hälli või voodisse magama panema. Jätan süles magamise erilisteks hetkedeks. Lapse unevajadus on palju suurem kui täiskasvanul ning harjutades last kaisus või süles magama jääma, peab lõpuks ka kaheaastase lapsega kõik uinakud koos tegema, sest ta ei oska teisiti magama jääda.
  • Võtan unise (mitte magava) lapse rinnalt ära ja aitan tal magama jääda ilma, et tal midagi suus oleks. Väldin imemise-magamise assotsiatsiooni teket. Ta võib sellise tegevuse peale protestida ja pole midagi, kui annan uuesti rinda, aga proovin mõne minuti pärast uuesti ja uuesti ja uuesti… . Lõpuks oskab laps ka ilma imemiseta magama jääda (ka ilma lutita). Järgmiseks proovin lapse voodisse panna. Kui ta ei ole nõus, siis võtan ta uuesti sülle ja teen kõik endast oleneva, et ta rahuneks, aga siis proovin ta jälle voodisse panna, kuni ta olukorraga lepib.
  • Õpin vahet tegema une- ja ärkvelolekuhäältel. Kui laps on tõesti näljane, siis tuleb teda viivitamatult toita, aga vahest häälitsevad beebid lihtsalt unes. Ootan ja kuulan. Lasken oma magaval lapsel magada.
  • Muudan öise magamise päevasest erinevaks. Muudan ööd vaikseks, pimedaks, rahulikuks, ei räägi lapsega. Toitmise ja mähkme vahetuse jaoks on kõik vajalik käepärast. Mähet pole vaja vahetada, kui selleks pole vajadust. Sean sisse uneelne rutiin, mis annaks märku ööune saabumisest. Päevased magamised on päevavalges ja igapäevaste helidega.
  • Ma ei lase lapsel päeval liiga pikka uinakut teha. Kui laps magab päeval 3-5 tundi järjest ja öösel sagedasti ärkab, võivad tal päev ja öö vahetuses olla. Last on kergem äratada une kerges faasis (lapse käed, jalad ja nägu liiguvad). Peagi on mu laps päeval rohkem aega üleval ja seega on oluline hakata nägema oma lapses väikest isiksust, kes on mulle seltsiks terve päeva. Kaasan last oma toimetustesse, see meeldib talle.
  • Ma jälgin lapse väsimuse märke. Jälgin järgmist: vaikseks jäämine, huvi kaotamine, klaasistunud pilk, rahutus, haigutamine. Panen lapse magama, kui märkan mõnda neist märkidest. Vastsündinu suudab ärkvel olla umbes 2 tundi.
  • Muudan lapse magamiskeskkonna mugavaks ja hubaseks. Mõnele lapsele meeldib kinnimähkimine, mis meenutab emaüsa. Väike vastsündinu võib tunda end suures võrevoodis ebamugavalt, teen talle korvi mõnus pesa. Võib proovida mahedaid helisid mängima panna või muuta lapse tekk enda järgi lõhnavaks. Ka külm voodi võib titat ehmatada. Söötmise ajaks võib panna soojavee pudeil beebi voodit soojendama.
  • Teen enda olemise öiste toitmiste ajal mugavaks ja aktsepteerin oma lapse selle eluetapi rütmi.
  • Söödan lapse kõhu enne magamaminekut täis.
  • Naudin päevaseid lõõgastavaid toitmisi. Just see ongi minu praeguseks ülesandeks: lõõgastuda ja oma last imetada.
  • Muudan oma elu lihtsamaks. Praegu on minu prioriteediks minu laps. Lasen majapidamisreeglid lõdvaks.
  • Sean realistlikud ootused. Võluretsepte kogu öö kestvaks magamiseks ei ole olemas. Minu lapse uni muutub järgmiste kuude jooksul küpsemaks. Kannatan selle aja ära.

Unekava lapsele vanuses 4 kuud kuni 2 aastat

  • Valmistan ennast ette. Minu laps on piisavalt vana, et öö läbi ilma minu tähelepanuta magada. Ta suudab seda bioloogiliselt. See on hea nii mulle kui lapsele. Olen kannatlik. Ainult mina saan öelda, millised lahendused on mu pere jaoks õiged. Mõtlen, mis mind kõige rohkem häirib ja mis motiveerib muutust ette võtma?
  • Valmistan oma lapse ette. Veendun, et  laps on terve, sööb päeval hästi ja tema magamiskoht on meeldiv ja mugav. Mõtlen, mida laps enne magamaminekut sööb, kas tervislikku ja kergestiseeditavat toitu? Mõned toiduained võivad organismi aktiveerida nagu šokolaad, magusad joogid jne. Kontrollin, et laps oleks vastavalt toa temperatuurile riides ja et voodi oleks mõnus ja mugav.
  • Järgin magamisrutiini, see annab lapsele märku, et on aeg magama minna. Nendeks tegevusteks võib olla näiteks soe vann, massaaž, raamatu lugemine, laulmine, rahuliku muusika kuulamine, jalutamine, kiigutamine, rinnaga või pudelist toitmine. Järgin rutiini igal õhtul ja kohanemisperioodil ei käi õhtul kodust väljas. Rutiin aitab reguleerida lapse bioloogilist kella. See on tähtis kogu lapsepõlve jookus. Rutiin olgu paindlik!
Ligikaudne kellaaeg Tegevus
  • Sean õhtuse magamamineku varajasele kellaajale. Ei vasta tõele, et kui paned lapse hiljem magama, siis ta ka hommikul ärkab hiljem! Enamik lastest magavad vara magama minnes paremini ja kauem.
  • Meie päevarežiim on paindlik, kuid kindel. Kui meil on igapäevane rutiin, märkan peagi, et mu laps magab ja sööb palju meelsamini, kui õige aeg käes on, sest ta sisemine kell tiksub teie kava järgi.
Ligikaudne kellaaeg tegevus
  • Jälgin, et laps magaks päeval regulaarselt. Jälgin väsimuse märke ja panen ta märkide ilmnemisel kohe magama. Loon ka päevase uinaku eelse lihtsa, kuid kindla rutiin, mis erineks ööune eelsest rutiinist. Päevase uinaku ajal välja puhanud lapse ööuni on parem.(Kui teie laps on „tukastaja“ ehk jääb magama ja on juba lühikese aja möödudes täiesti ärkvel, proovige jaole saada hetkel, mil ta pole veel täiesti virgunud ning hakkab alles ärkama ja tehke kõik võimalik, et teda uuesti uinutada. Nädala möödudes peaks laps juba pikemalt magama ja une kerges faasis ärkamise asemel uuesti uinuma.)
  • Aitan lapsel õppida, kuidas ilma abita magama jääda. Selleks lasen lapsel iga päev tema voodis rahulikult mängida ning aitan tal päevauinakuid teha erinevates kohtades ja viisil.
  • Võtan kasutusele kaisulooma. See on asendusobjekt, mis pakub minu äraolekul turvatunnet. Harjumise ajaks panen kaisulooma enda ja lapse vahele alati kui toidan või kussutan last. Kasutan kaisulooma ainult une ajal, sest nii muutub see unemärguandeks.
  • Muudan öise magamise päevasest erinevaks. Laps ei saa aru, kas ta magab ööund või päevast uinakut ning võib muidu ööunest ärgata varakult arvates, et on lõunaund maganud. Kui laps öösel ärkab, ütlen lihtsalt vaikselt „tudu-tudu“ vms, ei pane tuld põlema, tegutsen aeglaselt ja vaikelt, vahetan mähet ainult hädavajadusel, hommikuvalguse vastu kasutan pimendavaid ruloosid, hoian mänguasjad magamispiirkonnast eemal.
  • Võtan kasutusele unesõnad. Leian mõne sõna või viisijupi, mida ütlen või ümisen, kui laps on vaikne, unine ja magama jäämas. Kui laps on nendega harjunud, saan neid kasutada öiste ärkamiste ajal ja lapse rahustamiseks. Ei kasuta unesõnu siis, kui laps nutab või on õnnetu, sest siis hakkab ta neid seostama just nende tunnetega.
  • Kasutan magamajäämisel muusikat/helisid. Need mõjuvad nagu unesõnadki- rahustavalt. Sobivad kõige paremini lihtsad, korduvad ja ennustatavad unelaulud. Samuti mõjuvad ka loodushääled ja valge müra (pesumasina surin, akvaariumi mulin või kella tiksumine).
  • Muudan oma lapse uneassotsiatsiooni, kui praegu on selleks imemine. Kui laps ärkab, annan talle rinda või lutti, aga enne kui laps päris magama jääb, tõmban nibu/lutt õrnalt suust välja. Laps tõenäoliselt alguses ehmub selle peale ja hakkab uuesti rinda otsima, mida võin talle ka anda, aga võtan selle suust uuesti ära enne lõplikku uinumist. Ja nii uuesti ja uuesti, kuni laps lõpuks loobub ja magama jääb.
  • Aitan lapsel iseseisvalt uinuda:
  1. ei reageeri liiga kiiresti lapse häälele, vaid ootan tõelisi ärkamishelisid. Teesklen magamist ja võib-olla jääb laps ise magama.
  2. lühendan öiseid abitegevusi (kussutamised, söötmised, paitused jne),
  3. kasutan leebet rinnast võõrutamise kava nii tihti kui saan. Proovin lapsele imetamist ebamugavaks muuta keerates end rohkem selili, et laps peaks imemiseks vaeva nägema.
  4. nihutan end lapsest eemale, kui ta on magama jäänud, sest minu vähimgi liigutus või hääl võib äratada ka lapse. Kui laps on ema vastas sööb ta sagedamini ja teinekord ka läbi une. Võibolla kolin põrandale magama ja iga ööga nihutan lapse madratsit enda omast järjest eemale. Umbes nädala pärast viin madratsi juba lapse tuppa. Esimestel öödel magan lapse toas. Sama võin teha võrevoodiga nihutades seda oma voodist järjest kaugemale.
  5. püüan kasutada unesõnu ja/või paitada last, kuni ta uinub.
  • Aitan lapsel uuesti magama jääda ja viin ta tema oma voodisse tagasi. Võibolla teen oma tuppa väikse mõnusa magamispesa, kuhu laps võib öise ärkamise korral vaikselt magama tulla. Rõhutan, et lapsel on nüüd oma „suure lapse tuba“. Laps peaks jõudma voodisee rahulikus meeleolus ja sellele peaks eelnema põhjalik uneelne rutiin. Lapse voodi lähedusse panen sõbralikke mänguasju, öökapile klaasi veega ja taskulambi, et ta ennast turvaliselt tunneks. (Kui peres on ka teisi lapsi, võib kokkuleppida, et väiksem võib vahest ka nende voodisse pugeda. Varsti märkate, et lapsed hakkavad tahtma igaüks oma voodis magada.)
  • Katsetan lapse magamapanemisel abilise abi. Alla 1,5 aastase lapsega tohib koos magada vaid ema, kuna teistel puudub see emainstinkt, mis takistab lapsele peale keeramist.
  • Kirjutan uneraamatu ja loen seda talle igal õhtul. Lõikan ajakirjadest välja unega ja lastega seonduvaid pilte ja kleebin need raamatuks ja kirjutan jutu juurde või jutustame koos. Teine võimalus on koostada raamat, milles on lapse pildid tema olulistest eluetappidest. Lõpus võiks olla näidatud eesmärk, mille poole püüdlete, näiteks magamine omas voodis ja oma toas.
  • Valmistan magamaminetuplakati. Märgin plakatil üles kõik magamaminekuutiiniga seonduvad tegevused järjekorras ja illustreerin piltidega. Lasen lapsel ise öelda, milline tegevus tuleb järgmisena teha. Nimekirja lisan tegevused öiste ärkamiste korral. Panen kirja ka tingimuse, mitu korda magamamineku jooksul võib voodist välja tulla, kui laps kipub ikka uuesti ja uuesti juua, pissile ja kõike muud tahtma.
  • Olen kannatlik ja järjekindel.

 Analüüsige edusamme

Täitke unepäevikute põhjal ära all olev tabel ja kui tulemused ei vasta teie ootustele, tehke unekavas muudatusi.

  1. sissekanne
10 päeva pärast Muutus
Lõunauinakute arv
Lõunauinakute kogupikkus
Õhtuse uinumise aeg
Ärkamise aeg
Öiste ärkamiste arv
Pikim uneperiood
Magatud tunde kokku

Kui olete tulemustega rahul, siis jätkake kavast kinnipidamist, sest lapse unemuster on alles värskelt muutunud. Vahel võib lapse uni halveneda mõneks ööks või nädalaks. Põhjuseks võib olla hammaste tulemine, haigused, kasvuperioodid ja arengu teetähised, allergiad, astma, hirmud ja halvad unenäod, gaasivalud, norskamine ja uneapnoe, vaktsineerimine või lihtsalt muutused igapäevaelu rutiinis kui käivad külalised ja on puhkused. Kui olete kavaga järjekindel, siis paari kuu jooksul lapse uni stabiliseerub.

Iga laps on erinev ja und mõjutab suuresti ka lapse iseloom ja füsioloogia. Seetõttu on parem võrrelda oma lapse uneharjumusi nädalate kaupa, mitte teiste lastega. Raamatu autor soovitab rõõmustada iga väikese edusammu üle.

Mida teha siis, kui lootus hakkab kaduma?

  • Võtke aeg maha. Lükake kõik tegemised edasi, ka unekava ja minge nii varakult magama kui saate ja magame ka päeval.
  • Võtke asi tõsiselt käsile. Lugege veelkord ideed üle, täitke korralikult päevik. Järgige 10 päeva kava ja siis analüüsige ning muutke seda. Järgige jälle 10 päeva ja siis jälle analüüsige, kuni tulemus teid rahuldab.
  • Mõõdukas alternatiiv nutta laskmisele. Olge lapsega päeval palju kahekesi ja kallistage rohkem. Järgige unerutiini. Kui laps hakkab öösel nutma, korrake endale, et teete seda ainult … ööd. Kui vaja lohutage või toitke last, sosistage unesõnu või ümisege. Kui olete jälle valmis lapse unega tegelema, siis võtke unekavaga tegelemine uuesti käsile. Kui tunnete, et lähete veel rohkem endast välja, võtke aeg maha.

Mida teha, kui laps magab, aga nüüd ei maga ema?

  • Ärge muretesega une pärast. Muretsemisega ei saa ennast magama sundida. Keerake kell üldse seina poole;
  • makske tagasi unevõlg. Magage kahe nädala jooksul nii palju ja tihedasti, kui saate;
  • reguleerige oma sisemist kella. Minge magama ja ärgake iga päev samal ajal;
  • seadke sisse päevaplaan;
  • vältige õhtust koffeiini;
  • vaadake ette ravimite ja alkoholiga;
  • võtke füüsiline tegevus oma päevakavasse;
  • muutke oma magamiskoht hubaseks. Jälgige voodi mugavust, toa temperatuuri, müra ja valgust;
  • tekitage endale une-eelne rutiin;
  • sööge enne magamaminekut kergeid toite;
  • soodustage lõdvestumist. Keskenduge hingamisele. Lõdvestage iga kehaosa eraldi mõeldes selle peale;
  • kui probleemiks on piima kogunemine, siis kasutage erinevaid võtteid piimapaisu leevendamiseks;
  • pöörake tähelepanu oma tervisele.

E. Pantley raamatus on veel väga palju kasulikku, seega soovitan hankida endale see raamat ning ise põhjalikult läbi lugeda. Erineda võivad ka mõned seisukohad tingituna USA ja Euroopa riikide erinevustest kasvatusalastes küsimustes. Seega otsustage ikkagi ise, mis teile ja teie lapsele parim on. Loodan siiski, et need, kes selle artikli lõppu jõudsid, said siit nii mõndagi kasulikku, et astuda sammuke edasi rahulike ööde poole.

Meie meisterdamisblogist leiate kaks varianti unemuusika tegemiseks. Õpetame, kuidas meisterdada vihmapilli ja tuulekella. Või püüa rahulikke unenägusid hoopis unenäopüüdjaga.

One thought on “Nututa uni

  1. Pingback: Hästi magav imik-reaalsus või täitumatu unistus?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga