Pea asend ja selle mõju meie kehale

Evolutsioon

Kas inimene hakkab tagasi ahviks arenema? Küsin ma endalt naljaga, kui vaatan ülemist pilti. Tegelikult on asi naljast kaugel. Täna räägib meile Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ambulatoorse taastusravi osakonna füsioterapeut Mati Arend (MSc, COMT, TÜ doktorant, TÜ/Rock korvpallikooli füsioterapeut) pea ette nihkumisest.

Väga paljudel inimestel esinevad pea-, kaela- ja seljavalud. Kas halb pea asend võib põhjustada seljavalusid? Kas halb pea asend võib põhjustada kaela- või õlavalu, rääkimata peavaludest? Need on vaid mõned küsimused, millele võib vastata jaatavalt, kui meie pea nihkub liiga palju ette võrreldes õlgadega. Kas tõesti mõjutab meie pea asend niivõrd palju meie kehahoidu ehk rühti? Alljärgnevalt prooviksimegi selle üle arutleda.

Sõltuvalt inimese kehaehitusest, kaalub pea umbes 4-6 kg ning see raskus asub meie keha kõige kõrgemas otsas. Seega need jõud, mida need 4-6kg põhjustavad meie „alumistele“ kehaosadele, on mitmeid kordi suuremad.

Järjest enam näme füsioterapeutidena oma töös, et suurem osa patsiente (kaasa arvatud meie ise) vajab pea asendi korrigeerimise õpetamist, sest tänapäeva ühiskond sõltub sedavõrd palju istumisest ja järjest vähem kehalisest liikumisest. Eelmisest lausest võibki järeldada, et istumine on kindalsti üheks suurimaks teguriks, mis muudab meie pea asendit ja üha enam vajub pea ette. Paljud inimesed istuvad 6-8 tundi oma päevast kontorilaua taga, tõustes sealt ainult lõunat sööma minnes või koju minemiseks. Kuid mõelge, millisest vanusest hakkavad inimesed juba istuma? Kas see on siis, kui me tööle läheme (s.o kontoritööle) või veel varem? Tegelikult saab see alguse juba lasteaiast. Seega kui inimene jõuab kontoritööle, on ta juba istunud suurema osa oma päevast viimase 15 aasta jooksul.

pea asend

Miks siis on istumine üks probleemi tekitajatest pea asendi muutumisel meie keha suhtes? Kui võrrelda istumist ja seismist, siis istudes on meie eesmised suured kaelalihased (m.sternocleidomastoideus) rohkem aktiivsed võrreldes seismise ajal. Seega, enne tööle asumist oleme istunud lasteaias, koolis, kõrgkoolis igapäevaselt tunde ja meie kaela eesmised suured lihased (sternocleidomastoideus – rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) aktiviseeruvadki rohkem ja suunavad pea nihkumist ettepoole.

Pea ettenihkumine ca 6cm põhjustab kaelalihastele ligikaudu 20kg (staatilise) koormuse ning alaseljalihastele omakorda sellest 3 korda suurema koormuse.

pea ette nihkumine

Lisaks sellele, kui pea asend nihkub ettepoole, siis meie keha nö „soov“ on säilitada tasakaalu ning selleks nihkub ka vaagen ettepoole, mis põhjustab laialdaselt noortel nähtavat passiivset rühti, mida inglise keeles nimetatakse „sway-back“ rühiks, kus õlad on puusadest ja vaagnast tagapool.

sway-back

Istumisele lisaks võib pea ette nihkumist just noortel mõjutada ka seljakoti raskus, mis ületab 10% selle noore keharaskusest ning ka psühholoogilised raskused ja enesekindluse puudus. Nii et tegemist ei ole ainult füüsilise mõjutusega, vaid tuleks jälgida ka teisi põhjuseid.

pea asend

Seega peaksime rohkem märkama noorte rühti ja just pea asendit, mis edaspidi võib tekitada mitmeid kuid ja aastaid hiljem peavalusid, kaelavalusid, õla- või küünarnukivalusid või ka alaseljavalusid.

Rühi kohta loe lisa siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga