Mänguteraapiast

mänguteraapia

Igaüks meist ja ka lapsed võivad sattuda olukordadesse, millega on raske toime tulla ja leppida. Sellisteks stressitekitavateks sündmusteks võivad olla lahutus, pereprobleemid, lähedase surm, kolimine, haiglasse sattumine, kroonilised haigused või vägivallajuhtumid. Sellepärast räägime täna teraapiavormist, mida kutsutakse mänguteraapiaks.

mänguteraapia

Kui tavapäraselt oleme harjunud, et teraapilised võtted on haiglatingimustes kas füüsilisi oskusi parandavad harjutused või toetavad vestlused, siis parim viis last aidata, on läbi mängu. Mänguravi põhineb mängul ja mängulisusel – pingete, stressi ja valusate mälestuste läbi mängimine aitab kehal terveneda. Meie keha mäletab kõike ja ei valeta, mida noorem laps, seda piiratum on aga tema sõnavara ning põhjuse-tagajärje analüüsimise oskus. Mänguteraapia abil on võimalik arendada patsiendi psühhosotsiaalseid oskusi, füüsilist võimekust ja keskendumisvõimet. Teraapia käigus õpib laps tundma oma keha, uurima keskkonda ning leidma vahendid kogetu ning oma tunnete väljendamiseks.

Mänguteraapia pakub lapsele võimaluse väljendada oma tundeid ja kogemusi turvalises ja toetavas õhkkonnas. See peab erinevas vanuses lastele võimaldama arendavaid ning rahustavaid tegelusi. On tõestatud, et positiivsed tunded mõjuvad ka füüsilisele kehale tervendavalt ning seetõttu kiireneb ka mänguteraapia kasutamisel laste paranemine. Inimene vabastatakse sisepingest mängu abil. Mänguravi aitab selgitada hirmu, ängi ja konflikti tekkepõhjusi ning omandada uusi käitumismudeleid ja vilumusi. See annab võimaluse lapsele saada positiivseid emotsioone läbi tuttavate meeldivate tegevuste, samuti saab laps seal eduelamuse.

mänguteraapia

Äärmiselt tõhus teraapiline tähendus on sellel, et laps saaks vabalt luua – nad teevad seda innustunult ja andekalt. Mänguterapeudi tööriistakasti kuulub palju erinavaid tööriistu – kasutatakse liiva, savi jt voolimismasse, muusikat, värve ja maalimist, keraamikat, kudumist, erinevaid mänge, käpiknukke, looduses leiduvaid materjale, muusikainstrumente, loovat visualiseerimist, biblioteraapia elemente, maske, mänguasju ja lihtsamaid puzzled. Sageli lapsed soovivad ebatraditsioonilisi asju, mis pole mänguasjad, näiteks supipotid, kammid, topsikud jne. Samuti võivad vahendid olla seotud mõne mälestusega, mis tekitab turvatunde ( näiteks ema juuksehari) jne.

mänguteraapia

Mänguteraapia peamine sihtgrupp on lapsed vanuses 3-12 eluaastat. Lisaks saab mänguterapeutilisi tehnikaid kasutada ka teismeliste ja täiskasvanute toetamiseks. Mänguteraapiat kasutatakse eriti nende lastega, kes on sattunud uudsesse ja hirmutavasse olukorda.

Mänguteraapia erineb tavamängust – terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada tema jaoks üles kerkinud probleeme. Mänguteraapia omapära seisneb selles, et laps juhib protsessi. Terapeudi roll ei ole mitte niivõrd suunav, vaid toetav – toetada last, juhatades teda läbi mänguliste tegevuste tervenemiseni. Et laps lülituks mängu, tuleb kujundada kõik nii toredaks kui võimalik ja teha midagi vahvat koos. On oluline, et meeldivate asjadega tegeldes laps ka areneks.

mänguteraapia

Tavaline on seegi, et lapsed jonnivad haiguse või stressirohke sündmuse ajal toiduga; või esineb tõrget pissipoti suhtes. Toiduprobleeme on lihtne lahendada – muutes söömine meeldivamaks ja lõbusaks. Aga kui päevakorral on näiteks potti pissimise kartus, tuleb üritada aktiivset aitamist: teeme potihetkest hoopis toreda sündmuse! Näide pissimisprobleemist ülesaamiseks:

Üks 4-aastane poiss keeldus kategooriliselt väiksele potile istumast. Kord mänguteraapias surus ta jalgu tugevasti risti, ise väites, et pissihäda pole. Ütlesin: “Oi kui kahju. Ja mina veel mõtlesin, et ehk sa pissiksis mu toredasse pissipurki.” “Milline see on?” Võtsin välja ülevärvitud kohvipurgi: “Kas pole tore? Ja kui sa veel kuuleks kuidas piss selle sees põriseb? Tahad proovida?” See ahvatles, ja purki tuli pissi nii et helises. Koos läksime rõõmsalt uriiniproovi ära viima. Pissipurgi sai poiss hiljem koju kaasa.

Mänguterapeutiline lähenemine võib olla kasulik ka lastele, kellel on pidevad probleemid koolis, kodus või teistes eluvaldkondades. See on ka hea vahend vihaga toimetuleku õpetamisel, käitumis- ja õpiprobleemide puhul, enesehinnangu toetamisel ja tõstmisel ning empaatia arendamisel. Mänguteraapia abil arendab laps oma suhtlemisoskust, õpib väljendama oma tundeid, kohandama oma käitumist ja arendab sotsiaalseid- ja probleemilahendusoskusi.

Miks mäng?

Mäng lapsele on sama, mis rääkimine täiskasvanule.

mäng

  • Mäng on olulisel kohal lapse arengus, sest see on lapse loomulik õppimise viis.
  • Läbi mängu peegeldab laps oma sisemaailma – oma mõtteid, ideid ja tundeid ning saab teadmisi ümbritsevast maailmast.
  • Mäng toetab lapse eneseväljendust, eneseteadlikkust, enesehinnangut.
  • Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid viisil, mis ei eelda nende sõnastamist.
  • Mänguteraapias on mänguasjad lapse sõnad ja mäng lapse keel.
  • Mänguteraapias on mäng teraapia.

Lähemalt mängimise vajalikkusest saad lugeda siit.

Kui laps tuleb jätta üksinda haiglasse

Sellisel juhul ei tohiks teha sellest väga suurt numbrit, sest väike inimene võtab vanemate hirmu kohe omaks. Kui suurem laps jääb haiglasse üksi, seletatagu võimalikult loomulikult, mis hakkab juhtuma ja miks. Aga ärge lubage talle kuud taevast. Öelge, et haiglas on teisigi lapsi, seal on ka mänguasju ning kõikide laste emad saavad tulla vaatama. Lapsele pandagu kaasa ta turvalisuse-ese: lemmikmänguasi, kaisukaru, vms – ükskõik, kui kulunud see siis ka poleks. Need “kodulõhnased” esemed tähendavad tohutult palju. Külastades tooge lilli – öökapil oleva tähelepanuavalduse üle on lapsed meeletult uhked. Ka nukk ja väike auto on toredad kingid, aga ärge ostke kalleid ning purunevaid lelusid. Pildiraamat, kleeps, pabernukk ja lego on piisavalt head voodi-mängud. Ärge tooge iga kord palju asju – vahel harva ja mõni üksik ese korraga on piisav. Võite uurida, millega mängib naabervoodi-laps, aga ärge võistelge temaga. Pigem taltsutage kinkimiskirge, eriti kui haiglas on ka mänguterapeut. Paluge sugulastel ja sõpradel saata kaarte ning raamatuid – nii suured kui väikesed haiged ootavad ennekõike posti. Paluge mängukaaslasel saata haigele väike tervitus – pilt, kivi, lill vms – see osutab, et patsienti pole unustatud.

Katrin Tint on kirjutanud lõputöö teemal „Mänguteraapia traumatiseeritud lastega”, mida saate uurida siit.

Kasutatud kirjandus:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga