Õue mängima!

Päevad on järjest pikemad ja ilmad soojemad. Lapsed kibelevad üha enam õue tegutsema. Olen tähele pannud, et ühel hetkel tekib neil aga siiski küsimus, mida  mängida. Meenutades oma lapsepõlve, panen kirja mõned mõtted, mida lastele soovitada või miks mitte ka koos mängida. Ma võin lubada, et sellistes retromängudes kaasa löömine nagu Vibra/Tribla või Tukikas/Ukakas/Trifaa on igati nostalgiline ja lõbus :).

Tegevused, mida ühes koos ette võtta:

• Onni ehitamine– onni võib ehitada vihmase ilmaga tuppa või päikselise ilma korral põõsasse, laua alla, pappkastidesse või kuhu iganes pähe tuleb. Varuda tuleks hea hulk pesulõkse ning tekke, linu, rätikuid ja/või kardinaid.
• Telgis mängimine– selle tegevuse eelis on see, et lapsed saavad värskes õhus olla ka vihmasema ilmaga. Lisaks on „telgi olukord“ põnev ja veidi saladuslik. See on justkui väike kodu. Ja kindel on see, et lapsed on kogu aeg su silma all olemas.
• Pesu ja nukkude pesemine– see ei ole ainult tüdrukute tegevus. Millisele lapsele ei meeldiks veega mulistada? Kuum suvepäev on just õige aeg, et kõik väiksed käterätikud, nukuriided, sokid ja ka nukud ise puhtaks küürida. Sellest mängust võib lõpuks kujuneda veesõda või mudasupi keetmine :).

 

• Lauluvõistlus– suve alguses on veel värskelt meeles kõik lasteaias õpitud laulud. Las lapsed meisterdavad endale harja varrest või šampoonipudelist mikrofoni ja korraldavad kontserti. Pealtvaatajateks või žüriiks saate pärast pikka harjutusperioodi olla just teie ise.
• Teatri tegemine– sarnane mäng lauluvõistlusega. Las lapsed mõtlevad välja tegevuskava. Seejärel andke neile erinevaid vahendeid kostüümide ja lava dekoratsioonide valmistamiseks. Teie saate jälle tänulik publik olla.

• Valmistage koos ette loterii. Selleks võtke üks plastmasskarp ja pange sinna sisse paberist kokku rullitud sedelid auhindade nimetustega. Auhindadeks võivad olla puuviljad, kommid, kallistused, erinevad tegevused (ümber maja jooksmine, 10 kükki, kukerpall jne) vms. Maksta saab plaksudes või puulehtedes.

• Olümpiamängud– aladeks võivad olla ümber maja jooksmine, liivakasti hüppamine, jalgrattasõit , võidu kukerpallitamine, palli- või kummikuvise jne. Et kõik tunduks ametlikum, joonistage asfaldile või liivale stardijoon koos numbritega. Võitjatele saavad lapsed ise medalid valmistada.

• Teatevõistlused– sarnane olümpiamängudega, ainult vaja on rohkemate laste osavõtt.
• Orienteerumine ehk aardejaht– see tegevus vajab natuke läbimõtlemist. Mõtle välja kohad, kuhu vihjeid peita. Joonista või kirjuta luule vormis vihjekaardid ning peida need välja valitud kohtadesse. Pane tähele, et iga vihje juhataks järgmiseni. Eriti vinge oleks, kui viimase vihje kohal oleks aarete kaart, mis näitaks kätte peidetud varanduse asukoha. Varanduseks võib olla kauss maasikaid, kommikott või pauna täis münte/sente, mille eest lapsed ise võiksid poest midagi valida.
• Puude otsas ronimine– mis võiks olla lahedam ja füüsiliselt arendavam, kui turnmine.

• Veesõda– seda on väga hea mängida, kui nukud ja nende pesu on puhtaks pestud.
• Keks– otsi üles kõik kodus leiduvad kummijupid ja seo need pikaks kinniseks ketiks. Nüüd tuleta meelde, kuidas väiksena kummikeksu mängisid. Milliseid hüppamismustreid kasutasid? Vaja läks kahte seisjat ja ühte hüppajat. Kui hüppaja eksis, sai üks seisjatest võimaluse hüpata ja kui tema eksis, siis teine seisja. Kui kätte jõudis jälle esimese hüppaja kord, siis alustas ta selle hüppeharjutuse esimesest kõrgusest, kuhu enne valesti hüppamist pooleli jäi. Kummi kõrguseid oli tavaliselt 3. Ja kui kummikeks ei meenu, siis võib maha joonistada ruudud ja hüpata tavalist keksu. Selleks otsige kivike, mida visata ruutu, kuhu on plaanis hüpata. Vaata ette, et ainult joone peale ei hüppa.

• Luurekas või noolekas– üks grupp lapsi loeb näiteks 50ni ja teised jooksevad minema jättes endast maha noolte rea. Nooli võib joonistada nii kriidiga kui meisterdada kiirelt okstest vms. Mängu eesmärk on püüda kinni esimene punt lapsi. Siis vahetatakse lugejaid.
• Rahvastepall– selleks läheb vaja suuremat hulka lapsi. Nad jaotatakse kaheks võistkonnaks ja valitakse kaptenid. Mängu eesmärk on visata palli meeskonna ja kapteni vahel nii, et vastane saaks palliga pihta. Kui aga vastasmeeskond püüab palli kinni, on nende kord pommitama asuda. Mängu kaotab see, kellel saab kogu rahvas otsa.
• Pimesikk– see vana mäng nõuab kindlasti piire, et pimesiku tuju ei langeks.
• Mädamuna– see on ka üks vana palli ja jooksumäng. Meenutuseks, kuidas seda mängiti: üks mängijatest viskab palli õhku ja hüüab kellegi nime. See, keda hüüti, jookseb palli püüdma. Teised koos hüüdjaga jooksevad laiali. Kui ta palli õhust kätte saab, võib ta hüüda selle nime, kes on hästi kaugel. Kui see laps palli kätte ei saa ja teised on kõik kaugele jooksnud, on tema „mädamuna“. Kui see, keda ennem hüüti, palli maha laseb kukkuda, hüüab ta „stop“. Siis jäävad kõik seisma. Nüüd ta võib kõige lähemal seisvale lapsele kolm sammu lähemale minna. Kui ta saab talle palliga pihta, on see mädamuna. Kui ta mööda viskab, on ta ise mädamuna. See, kes mädamuna on, võtab palli ja hüüab kellegi mängija nime. Ja nii jälle otsast peale.
• Kull (Pärnu kandis nimetati Lets)– mängida võib kükikulli, kivikulli, hargikulli, sabakulli jne. See tähendab, et kui kui kull kedagi puutub, saab viimane kulliks ja hakkab ise teisi taga ajama. Teine variant on see, kui kättesaadud laps jääb oma kohale seisma/kükitama ning teda saab vabastada ainult tema harkis jalgade vahel läbi pugemine või kükitamise korral üle hüppamine. Kokkuleppeliselt võib ka mängida, et kes kükitab või seisab kivil, seda kull ei ohusta. Sabakulli mängides kogub kull sabasid, milleks on lint või rätik, mis on kinnitatud teiste laste püksivärvli vahele.
• Tukikas/Ukakas/Trifaa– heal lapsel mitu nime. Üks on lugeja ja otsija, teised peidavad. Kui lugeja leiab peidus oleva lapse üles, jooksevad mõlemad lugemiskohta. Vastavalt, kes jõuab enne, hüüab kas „Tuki-tuki (uka-uka või mina Trifa) mina prii!“ või „Tuki-tuki Mari/Jüri kinni!“ ja plaksutab lugemiskohale (post, maja sein vms). Viimane laps, kes veel peidus on saab päästa kõik teised, hüüdes „Tuki-tuki, kõik lahti!“.
• Vibra/Tribla– vaja on vähemalt 4 mängijat. Selleks pallimänguks joonista maha suur ruut ja jaga see neljaks (pooleks ja pooleks). Lööge pall keskel lahti ja mäng võib alata. Igaühel on 2 puudet. Kui sinu ruudust pall välja läheb, saad punkti. Aga neid sa saada ei taha, sest see, kes enne 20 punkti täis saab, on kaotaja. Kui sulle lüüakse põlvega, saad korraga 3 punkti, kui kannaga teise jala tagant, tehakse sulle vibra ja saad 5 punkti. Kahe jalaga koos on 2 punkti, peaga 7. Neid võib ka ise käigupealt juurde mõelda.
• Vanaema lõngakera on tore murumäng, kus saab palju nalja. Vahepeal ei saa keegi enam aru, milline on tema jalg või käsi ning milline on sõbra oma. Lapsed valivad enda seast „vanaema“, kes läheb korraks eemale. Teised võtavad kätest kinni ja teevad ringi. Nüüd hakkavad nad üksteise vahelt läbi pugema ning jalgu ja käsi sõlme keerama. Aga kätest lahti lasta ei tohi. Nüüd tuleb vanaema ja harutab oma lõngakera pusast lahti.
• O-lüm-pi-a TI– kaks last hoiavad keksu kummist kahe käega kinni ja ütlevad rahulikult „O-lüm-pi-a TI“ ning samal ajal tõstavad jalgu ja käsi nii, et tekiks ämblikuvõrgu taoline muster. Kolmas mängija peab nüüd võrgust läbi või üle minema nii, et ta kummi ei puuduta.
• Limbo– kasuks tuleb ka laste painduvust arendada. Kaks last hoiavad harja vart või hüppenööri enda vahel pingul ja kolmas peab selle alt läbi minema, aga nii, et ta painutab ennast taha ja jalad lähevad enne kui pea. Iga korraga, kui ta lati alt läbi saab, lastakse seda alla poole.

Kui aga sõbrad on kõik maale vanaema juurde sõitnud, siis siin on mõned mõtted omaette mängimiseks:

• hüppenööriga hüppamine,
• lillepärja punumine,
• erinevate lillede korjamine,
• nukukäruga jalutamine ja tita eest hoolitsemine,
• veega asfaltile joonistamine,
• väga lõbusalt saab ka üksi oma nukke ja tema riideid pesta,
• aarete kogumine- anna lapsele ülesanne koguda kokku 7 erinevat lilleõit või lehte, 7 erinevat asja nagu kivi, käbi, lill jne,
• kriitidega joonistamine.

Kui mõtlete, mida lapsele suveks kinkida või hankida, siis anname ka mõned soovitused, et oleks kergem otsustada:

• Kiigulaud,

• Mölkky,

• Viskemäng- visatakse rõngaid tokkide otsa (väga lihtne on ka ise valmistada mõnest puutoikast ja rõngaks kokku seotud köiejuppidest),
• traktori õhukumm hüppamiseks, kui aias pole piisavalt ruumi batuudi jaoks, siis õhukummiga saab vaata et rohkemgi nalja,
• batuut,
• koormarihm- tõmba rihm kahe puu või posti vahele pingule ja harjutage tasakaalu,

• telk,
• jalgratas on suvel asendamatu,
• kriidid (valmista kriidid ise),
• hüppenöör ja keksukumm,
• pall.

Selliseid lahedaid vanu mänge nagu Kapsapea, Vanaisa vanad püksid, Valgusfoor, Haned-luiged, Heeringas-heeringas jt saate põhjalikumalt uurida Krista Kivisalu raamatust „Vanad head õuemängud“.

Tohutu mängukogu aastast 1935 leiate aga siit.

Selle artikliga lähme ka meie oma lastega neid vahvaid suvemänge mängima ning uued postitused tulevad jälle uue kooliaasta saabudes.

Vallatut suve!