Rollimäng

Mariann

Nagu ikka on sügis nii lasteaias kui koolis lapsevanemate koosolekute aeg. Minulgi (Pille) õnnestus mõnel sellisel osaleda :). Teiste tähtsate paberite hulgas ringles käest kätte ka materjal, millel ilutses pealkiri „Rollimängu tähtsus lapse arengus“. Sellel äreval hetkel, kus kõik vanemad on oma lapse asemel väikeste laudade taha pigistatud ning õpetajate ees istuvad, ei saanudki süveneda ja lähemalt seda artiklit uurida. Mõte jäi aga pähe kummitama. Otsustasin omal käel veidi asja uurida ning enda jaoks üksikasjad lahti mõtestada. Nüüd jagan tulemusi ka teiega.

Mis on rollimäng?

Rollimäng on 4 – 7 aastaste laste juhtivtegevus. Ta astub täiskavanute maailma, st tegutseb konkreetse täiskasvanu rollist lähtuvalt. Ta on arst, kes annab haigele rohtu, politseinik, kes ajab pätti taga, ema, kes lohutab oma haiget saanud last jne. Seega on rollimäng praktiline tegevus, milles laps kajastab lähedaste täiskasvanute maailma – toiminguid ning suurte inimeste omavahelisi suhteid. Laps püüab toimetada ja suhelda teiste mängus osalejatega nii, nagu teeb seda talle eeskujuks olev suur inimene. Laps saab oma mängudes kajastada valdavalt seda, mida ta vahetult näeb ja kogeb. Rolli tekkele ja arengule on aluseks teadmised täiskasvanute töödest ja töövahendite kasutamisest. Samuti nende omavahelisest suhtlemisest ja koostööst. Ümbritsevast keskkonnast saadud teave on mõjutatud lapse senisest elukogemusest, olemasolevatest teadmistest ja kujutlusvõimest ning omandatud suhtumistest kogu maailma. Kõik see omakorda sõltub jällegi lapse kasvukeskkonnast.

rollimäng

Rollimäng on arenev nähtus, mis kasvab välja kolmeaastaste esemelisest mängust ja jõuab oma kõrgema astmeni vahetult koolieelses eas. Uurijad on teinud kindlaks, et väikelapsed on erakordselt suured matkijad. Kui kuni kolmeaastase lapse peamiseks arengu allikaks on ema-isa tööde ja tegemiste vaatlus ja selle praktiline proovimine, järk-järgult toimingute arv kasvab ja nende iseloom muutub. Suurem hüpe rollimängu arengus toimub kuuendal eluaastal, kui toimingud järk-järgult taanduvad ja domineerima hakkab rollide vaheliste suhete kajastamine. Esiplaanile kerkib rollikõne. Lapsed peegeldavad suurepäraselt täiskasvanute sõnavara, fraase, väljendeid, intonatsiooni jm.

Mänguoskuste kasv pikendab reeglina laste mängu kestust. Kui 3–4 aastased lapsed mängivad ühte mängu keskmiselt 10–15 minutit, siis 6-8-a. laste mäng võib kesta tunde, sobivatel tingimustel isegi päevi.

Erialakirjanduse andmetel suudavad 3–4-aastased lapsed mängida lihtsaid rollimänge, kusjuures valdav on kodumäng. Lasteaiaõpetajate küsitlemisel leidis aga kinnitust, et kodumäng on viimastel aastatel oma juhtkoha kaotanud. Kui rollimängu üldse mängitakse, siis on tüdrukute eelistus pulmade, reisimise ja kohvikus käimise kajastamine, poistel päti ja politseinike omavaheliste suhete klaarimine.

Miks on rollimäng vajalik?

Rollimäng on universaalne lapse üldarengu mõjutaja alates neljandast eluaastast kuni kooliminekuni ja isegi kauem. Mäng mõjutab lapse kõiki arenguaspekte, eriti aga tajusid, mõtlemist, kõnet ja sotsiaalset käitumist. Praktiline tegevus reaalsete esemete koopiatega – mänguasjadega – pakub rikkalikult võimalusi esemete erinevate tunnuste märkamiseks ja eristamiseks, nõuab lapselt probleemsete olukordade lahendamist. Kõik see avaldab positiivset mõju lapse vaimsele arengule.

Rollimängudes areneb ka laste kõne. Kuni neljanda eluaastani areneb lapse suhtlusoskus tänu tema lähedastele täiskasvanutele. Väikelapseeas toimub see lapse ja vanema sisulises koostegevuses ja suhtlemises.

Erinevalt teistest praktilistest tegevustest on rollimäng valdavalt kollektiivne tegevus. Kui laps on suuteline astuma koosmängu eakaaslastega, siis see viib lapse arusaamisele, et ta peab olema teistele mõistetav ja et tegevusi tuleb partneritega kooskõlastada. Koosmäng eeldabki asjade selgeks rääkimist ja kokkulepete sõlmimist. Üheskoos mängimine loob tugeva vundamendi ka meeskonnatööoskuse kujunemisele. Seega pakub selline mäng lastele välja võimaluse harjutada suhtlemisoskust kauge tuleviku tarvis.

Laste sotsiaalsete oskuste seas omab tähelepanuväärset kohta võime oma vahetuid soove pidurdada, midagi tegemata jätta ning tegevuse järjekorda oodata. Rollimäng pakub nimetatud oskuste arengule suurt tuge. Kui laps on võtnud täiskasvanu rolli, püüab ta selle rolli esindajat igakülgselt matkida. Lapsed pingutavad mängusituatsioonis vabatahtlikult selle nimel, et olla ja tegutseda nagu suured inimesed, allutades samal ajal omi vahetuid soove tahtele. Nii muutub lapse sotsiaalne käitumine mängu mõjul vähemspontaansemaks ja teadlikumaks.

rollimäng

Aga kui ei mängiks rollimänge?

Sellisel juhul avalduvad puudujäägid ilmekalt lapse igapäevases käitumises. Laps, kes ei ole lapsepõlves mänginud, pole läbinud ka sotsiaalse elu algkooli ning tal on täiskasvanuna tõenäoliselt raskusi inimestevaheliste suhete mõistmisel, hoidmisel ning loomisel. Raskendatud on enda vahetute soovide pidurdamine jm. Neid puudujääke on aga hilisemas elus väga raske korvata. Mida kesisemad mänguoskused, seda viletsam on reeglina ka enda ülalpidamine teiste inimeste seas. Seega pole kõige tähtsam see, mida laps mängib, vaid see, et ta lihtsalt mängiks.

Mängima õpetamine

Kuna rollimäng on sotsiaalne nähtus, siis ei kujune ta iseenesest, vaid vajab õpetamist. Õpetamine võib toimuda kahel viisil: kas stiihiliselt või sihipärase, planeeritud õpetamise tulemusel. Stiihiliselt tähendab seda, et mänguoskused kantakse edasi lastelt lastele. Vanemad lapsed, kel on reeglina kõrgemad mänguoskused, kutsuvad endaga koosmängu ka nooremaid ja mängida mitteoskavaid lapsi. Loomulikult on nende poolt täidetavad rollid väheaktiivsed (näit. raske haige), kuid mängus osalemine annab ka sellele lapsele võimaluse mõista mängusituatsiooni tinglikkust, selle seost reaalse eluga jm. Seega on ajast-aega mänguoskusi lastelt lastele edastatud mängivate laste kampades, näiteks kortermaja hoovi peal. Palju on aga ühe lapsega peresid ja ka lasteaias paigutatakse lapsed rühmadesse vanuse järgi, mistõttu vanemad ei saa noorematele mänge õpetada. Vanemad koolieelikud on koormatud huvialaringidega jne. Kui lapsel puuduvad kaaslased, kes teda mängumaailma aitaksid ja seal tegutsema õpetaksid, siis peavad tema lähedased täiskasvanud mänguoskuse nimel pingutama. Rollide omandamisele aitab kaasa lapse ja täiskasvanu koosmäng, kus täiskasvanu võtab endale esialgu nn juhtrolli. Paljud vanemad on aga orienteeritud pigem laste kooliks ettevalmistamisele ja seal ei mängita. Koostegutsemist täiskasvanutega on hakanud asendama meedia. Erialakirjanduses on võetud kasutusele “varastatud lapsepõlve” mõiste.

Niiet mängigem koos oma kallite lastega! Või kui nukuköögis tegutsemine enam endale palju ei paku, siis võtke nad appi päris söögi ettevalmistamisel. See võib olla mõnusam, kui te arvate.

Rollimäng

Kui soovid mängimise kasulikkusest ning mänguasjadest lähemalt teada saada, siis loe artiklit “Miks mängida”. Uuri ka poiste ja tüdrukute mängude erinevusi ja selle põhjuseid.

Kasutatud kirjandis:

Lisa kommentaar Tühista vastus