Näpu- ja plaksumängud
“Emme, kui sina väike olid, kas siis sina ka näppudega mängisid?” küsis mu suurem silmatera ühel õhtul pärast lasteaeda. “Muidugi mängisin!” vastasin mina. Hakkasin hiljem selle küsimuse üle sügavamalt järele mõtlema. Mis moodi ma siis töpsemalt oma sõrmedega mängisin… Lisaks sellele, et kätega saab teha loomi, inimesi ja lolle lõustu (vabandan väljenduse pärast), mängisime sõbrannaga plaksumänge, tegime varjuteatrit ning isa õpetas mingit vahvat mängu keksukummiga (all pool seletan ka selle mängu lahti). Hea meelega tutvustaksin seda teemat ka teile lähemalt.
Milliseid mänge mängida?
Tahan enne mängude tutvustamist kindlasti rõhutada, et tähtsaim on protsess, mitte mängu tulemus.
Igal näpul oma nimi. Ühe esimese mänguna hakkasin oma lastega mängima sõrmkinnaste kätte panemise mängu. Lugesime üle kõik sõrmed ja nemad olid nii lahked ja tutvustasid ennast: “Tere, meie oleme Täitapp, Kotinapp, Pikk Peeter, Nimeta Mats, Väike Ats”. Kinda kätte panekul juhtus meil igasugu imelikke lugusid – kord oli Kotinapp kadunud, siis oli Väike Ats oma suurele vennale, Nimeta Matsile, külla läinud ja Täitapp oli kinda sõrme otsa augu närinud. Aga äkki tead sina hoopis teisi nimesid oma näppudele? Siit veel levinud nimesid, mida võid kuulnud olla:
Pöial– Pöidla-Peep, Tamm, Täitapja, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Pakspeeter, Täitapper, Tapper, Kotilapp, Suurmees, Vanataat, Täiträäs.
Nimetissõrm- Näpu-Miku, Soolamaitsja, Pudrumaitsja, Potilakkuja, Potinoolija, Koorelakkuja, Maias Mees, Riiukukk, Sukanõeluja, Kotinõel, Kotinõgõl, Kotinõklja, Kotiora, Puuraidur, Võinupp, Suurmehe Sulane.
Keskmine sõrm– Pikk Piitre, Suursilm, Pikk Indrek, Pikk Hermann, Suur Mees, Suur Indrek, Pikkhendres, Suur-Siim.
Väikse sõrme naaber– Nimetasõrm, Meie Mats, Nimets Rein, Sõrmkübara-Liis, Kullakandja, Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla-Laur, Kuldsõrmus, Pilli-Peeter.
Pisike sõrm– Veike Hans, Väikemees, Väiketiiu, Väikesõrm, Tillu-Ats, Väike Piimapeeter, Nimeta Mats, Tilli Mats, Pisike-Liisa, Pisikevillem, Pisiplika.
Varjuteater. See on väga lahe mäng nii suvel kui talvel. Suuna laua- või põrandalamp seinale ja hakake kätega loomi tegema. Miks mitte jutustada koos perega üks vahva rahvajutt. Alt poolt leiad mõned õpetused, kuidas teatud loomi kujutada, mis aga ei tähenda, et ei võiks ise uusi imeloomi välja mõelda :).
Kassikanga kudumine. Minule õpetas seda mängu mu isa. Sellel mängul ei ole võitjaid või kaotajaid vaid eesmärk on hoopis mõnusalt koos aega veeta. Kasutada võib nii kummi kui paela või lõnga. Et aga üks video ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis vaadake, kuidas kaks tüdrukut seda vahvasti õpetavad (video on inglise keelne).
Näpudest loomade ja kujude tegemine. Sõrmi saab igat pidi sättida ja painutada, omavahel ühendada ja harali ajada. Nii tekivad omamoodi loomad, maskid või muud kujundid, millega on tore mängida, kui muid mänguasju käepärast ei ole.
Kivi, paber, käärid. Legendaarne mäng järjekorra loosimiseks või otsuste tegemiseks. Mäng käib nii, et mängijad seisavad ringis ja lausudes sõnad kivi-paber-käärid-1-2-3 “viskavad” osalejad ringi keskele näppude kombinatsiooni, kas KIVI, PABER või KÄÄRID (käemärke vaata pildilt). Käärid lõikavad paberi katki, paber aga katab kivi ning kivi teeb käärid nüriks. Võitja on see, kelle element jääb alles. Kui mina laps olin, siis mäletan veel käemärki KAEV, mis kujutas endast labakäest ringikujulise märgi tegemist (pöial vastu teisi sõrmi). Paber katab kaevu, kivi ja käärid kukuvad sisse, käärid lõikavad paberi ning kivi teeb käärid nüriks.
Twister. Jah, ka näppudega saab Twisterit mängida ja see on jube lõbus. Eriti mõnus on seda mängida reisil olles.
Veere, veere kakku… Kui nüüd jälle oma lapsepõlvest rääkida, siis mäletan, kui väga mulle väiksena meeldis vanaisaga seda mängu mängida. Ka minu lapsed jumaldasid seda. Laps istub süles, käed sinu kätes. Lausute koos salmi ja teete kätega samaaegselt liigutusi.
Patsu, patsu kooki (patsutad või plaksutad lapse kätega),
veere, veere kakku (veeretavad liigutused, hõõru lapse käsi kokku),
sili sealihaga (silitav liigutus ühele põsele),
kasta kanamunaga (silitav liigutus teisele põsele),
pane ahju vupsti (kahe käega hoogne liigutus ette, nagu paneks midagi ahju),
võta välja lipsti (käed hoogsalt enda juurde rinnale tagasi),
söö ära, nämm-nämm (käed suu juurde)
Mõned sarnased mängud leiad ka siit.
Loomade teerada. Mängus on kaks osalejat. Üks võtab käsivarre paljaks ja paneb silmad kinni. Teine mängija hakkab küsima, kes astub mööda teed ja teeb näiteks pehmeid näpistavaid liigutusi käsivarre sisepinnal küünarnuki kohani ja tagasi. Esineme mängija peab siis ära arvama, et siil kõnnib. Näppudega astuvused liigutused tähendavad inimest. Labakäega libisev looklev liigutus sümboliseerib ussi. Näpuotsad koos, hüplevad liigutused tähendab jänest, rusikaga pehmed löögid, aga karu. Liigutusi võib ise juurde mõelda.
Plaksumängud. Oi, neid on palju. Plaksumänge saab mängida nii kahekesi, terve lasteaia rühmaga või üksinda. Neid on mängitud aastakümneid. Toon välja mõned variandid.
Esimene: Lapsed seisavad ringis, käed kõrval, käelabad pööratud üles. Parem käsi paremal oleva lapse vasaku käe all. Hakatakse lugema rütmi ja lööma plaksu üle takti vasakult paremale (vasaku käega annad plaksu edasi paremale):
Em-me-marii-tsu-floo-re
emme-rii-emme-raa,
tšiki-tango-tšiki-tango,
1-2-3
Kolme peal püüab plaksu saaja seda vältida ja tõmbab käe eest ära. Kui see tal õnnestub, jääb ta oma kohale ja lööja läheb mängust välja. Kui aga lööjal õnnestub oma paremal olevale naabrile plaks vastu pihku lüüa, lahkub mängust plaksu saaja.
Teine: Plaksumäng minu lapsepõlvest, mis kõlas (just nimelt kõlas, sest sõnad liikusid suust suhu ja algseid sõnu ei teadnud enam keegi. Mängijate seas liikudes on tihtilugu ühest mängust aja jooksul saanud mitu eri mängu) sedasi:
Si-si-come play-me
come-back-to-see-your-me
come-back-to-darling-please
come-back-to-row-row-row
sing-song
Mängu videot näed siit:
Toredaid näpu- ja käemänge võid ka siit piiluda.
Milleks on näpu- ja plaksumängud vajalikud?
Iga rahva suulises pärandis võib leida lühivärsse, mida loetakse käeliigutuste saatel. Käte ja sõrmede liigutamine mõjub soodsalt lapse arengule, aitab lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet.
Näppudega tegutsemine on väga kasulik, sest sedasi mängides peab liigutama oma mõlema käe näppusid. Kui aga näpud liiguvad, siis liigub ka mõte ja kui mõte liigub, siis areneb loovus ning elus paremini hakkama saamine. Ühtlasi aitab lapsel keskenduda ja arendab fantaasiat ning loob palju positiivseid emotsioone aidates vabaneda pingetest.
Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne ja peenmotoorika arendamisel väga häid tulemusi. Kui laps sooritab harjutusi, neid lühikeste värsiridadega saates, siis muutub tema kõne selgemaks, rütmilisemaks ja paraneb häälduse täpsus ning kõnest aru saamine.
Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks, liikuvateks ja paindlikeks, see aga kergendab hiljem kirjutama õppimist ja on aluseks tugevale õigekirjale
Käemängud arendavad matkimise oskust, õpetavad kuulama ja mõistma kõne sisu, tõstavad lapse kõneaktiivsust.
Laps õpib oma tähelepanu kontsentreerima ja seda õigesti jaotama.
Kui laps õpib meelde jätma käte asendeid ja liigutuste järjekorda, treenib ta oma mälu.
Ja mis Eesti kliimas ka vähetähtis ei ole, siis parandab käte verevarustust. Proovige näiteks 5 minutit järjest plaksumängudega tegeleda. Käed muutuvad soojaks ja roosaks.
Lisaks kõigele arendavale, on plaksu- ja näpumängud toredaks vahelduseks mänguasjadele ja alati olemas, kui näiteks arsti kabineti ukse taga oodates või pikal lennukisõidul igavus peale tuleb. Teiste toredate reisimängude kohta saad lugeda siit.
Nüüd aga aitab lugemisest. Käed kindlasti juba külmetavad. Aeg on minna ja teooria praktikasse panna.
Kasutatud kirjandus: